ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE  KORRALDUS

Õppeaasta algab lasteaias 1. septembril ja kestab 31. augustini.

Aktiivne periood on 1. septembrist kuni 1. juunini. Suvekuudel toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine, rõhuasetusega mängulisele tegevusele õues, kuna rühmade liitmise ja laste ümberpaigutamise tõttu on laste tase ja kohalkäivate laste arv päeviti väga erinev. Õpetaja planeerib jooksvalt iga päeva tegevused hommikuti, arvestades kohalolevate laste vanust ja arvu, ilmastikutingimusi, jm. Tegevused kannab õppe-ja kasvatustöö päevikusse, nädala tegevuskava ette suvekuudel ei tehta.

Rühma päevakava koostatakse arvestades lasteaia lahtioleku aega ning laste vanuserühmi. Rühma päevakava määrab kindlaks laste päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused olenevalt laste east. Päevakava peab võimaldama lastele sujuvat üleminekut ühelt tegevuselt teisele. Jälgida tuleks, et lastel jääks piisavalt aega mänguks, mis on põhitegevus koolieelses eas. Päevakavas võimaldatakse lastele päevane puhkeaeg olenevalt laste vanusest 1-2 tundi. Lapsed peavad viibima iga päev sõltuvalt ilmast 1-2 korda õues. Laste lasteasutusse toomine ja sealt koju viimine ei tohi segada une-, söögi- ega õppe- ja kasvatustegevusi.

Päevakava koostades tuleks silmas pidada laste arenguvajadusi, nt. nooremate päevakava võimaldab rohkem mänguaega, viie- kuni seitsmeaastaste päevakavas on suurem osakaal õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevustel. Päevakava peab olema lastevanematele tutvumiseks rühma stendile välja pandud.

Laste vanusest lähtuvalt on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste kestus:

                                          1-3 aastastel   10-15 min.

                                          3-5 aastastel    25 min.

                                          6-7 aastastel    35 min.

Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades arvestatakse, et teadmiste, oskuste ja vilumuste kujunemisel on asendamatu lõimitud, üldõpetuslik käsitlusviis. Ühe teemaga seonduvaid teadmisi ja oskusi erinevate valdkondade vahel seostades süvenevad ning kinnistuvad nii teemakohased kui ka valdkonnaalased teadmised. Oluline on laste initsiatiiv. Et iga laps jõuaks õpitu üle arutleda, peaks tal olema võimalus seda teha väikeses rühmas, paaris või koos õpetajaga.

Lõimitud õppe-ja kasvatustegevuse teema annab valdkond ,,Mina ja keskkond", kuhu juurde planeeritakse tegevused valdkondadest ,,Matemaatika", ,,Keel ja kõne", ,,Kunst", võimaluse piires arvestavad teemaga ka liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja. Temaatika valikul arvestatakse ka lasteaia ürituste kalendriga.

Õppe-ja kasvatustegevuse planeerimise perioodiks on nädal, iga nädala lõpul analüüsitakse, kuidas said eesmärgid täidetud ja planeeritakse järgmise nädala tegevused.